Pererahvas istus
ümber suure peolaua ja mõtles möödunud suvele ja tehtud töödele.
Kui mihklipäeva ei
peetud, tuli hunt järgmisel aastal loomadele kallale ja vili põllul ei kasvanud.
Mihklipäevaks tapeti
lammas või kukk.
Ka kodus seisis
peidus Tõnni vakk , kuhu pandi haldjale kingitusi: liha, leiba ja vaskkopikaid.
Mihklipäevaks tegi
perenaine head sööki. Keedeti liha ja sülti, klimbi või aedviljalihasuppi. Tehti verikäkki ja värsket
leiba , saia ja kooke.
Mihklipäevaks pidid
kõik välistööd lõpetatud olema: vili põllult koristatud, lehmad-lambad laudas.
Mihklipäevast algasid
tubased tööd. Peksti reht ja ropsiti linad. Tüdrukud tehti käsitööd, lauldi ja tantsiti noormeestega. Talvel naised kudusid
ja ketrasid.
Mehed raiusid metsas puid
ja tegid hagu. Korrastati ja soojendati elamist.
Mihklipäeval läheb
karu pesasse talveunne, küünlapäeval (2.veebruaril) keerab teist külge ja maarjapäeval (
25.märtsil) tuleb pesast välja.
Mihklipäeval ennustati ilma.
Kui mihklipäevaks ei ole pääsukesed veel ära lennanud, tuleb soe sügis.
Kui mihklipäevaks on
puud lehes, tuleb pehme talv ja hiline kevad.
Kui mihklipäeval on selge
ilm, tuleb külm talv, kui aga pilves, siis sula.
Kui mihklipäeval on tuul
lõunast, tuleb sula talv.
Kui mihklipäeval on
tuul põhjast ja idast, tuleb külm talv ja palju lund.
On mihklipäeval maa
valge, on jõulud mustad.
Mõistatusi mihklipäevaks.
1.
Ühe mehe
ramm, üheksa mehe mõistus? ( HUNT)
2.
Soos
solgutab, mäel mökutab? ( HUNT)
3.
Kasukas
ja kuub kõnnivad korraga mööda mägesid? ( LAMMAS)
4.
Heinamaa,
kaks kord aastas niidetakse? (LAMMAS)
5.
Suvel ja
talvel, aasal ja nurmel kasukas seljas?
( LAMMAS)
6.
Hark all,
paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets?
( INIMENE)
Banaan on suurim rohttaim, mille kõrgus võib küündida 10 meetrini. Tänapäeval kasvatatakse neid troopikapiirkondades üle kogu maailma.
Lihatoiduline kanntaim meelitab putukaid ja isegi pisiloomi oma kannu - taolistesse püügiorganitesse ning seedib nad mõne tunniga selle põhjas olevas vedelikus.
Pühademunaga oli seotud mitmesuguseid kombeid ja tavasid: munade vahetamine, veeretamine, koksimine. Kui esemese lihavõttepüha hommikul lauda istuti, siis enne munade söömist koksiti neid. Koksimise ajal mõtles kumbki koksija ühe salajase soovi. Kelle muna jäi pärast koksimist terveks, selle soov läheb täide.
Väntorel (orgue de rue, street organ, barrel organ, drehorgel) on
mehaanilise muusika valdkonda kuuluv muusikainstrument, mis kolmeks
suuremaks osaks on lõõts, helikandja ning helitekitaja. Lõõtsa aetakse
ringi käsitsi, ning helikandjaks võib olla perforeeritud paberilint,
metalltihvtidega rull vmt. Helitekitajaks on viled, metallkeeled
või-lehed.
Neid instrumente valmistati mitmetes maades – Saksamaal, Prantsusmaa,
Šveitsis. Pikka aega oli väntorel ja väntorelimuusika sotsiaalse
taustaga, neid pille mängisid tihti erusoldatid, vaesed. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi mehaaniliste muusikainstrumentide kogusse lisandus väntorel 2006. aasta alguses.
