Iga rahva suulises pärandis võib leida lühivärsse, mida loetakse käeliigutuste saatel. Käte ja sõrmede liigutused, mida saadavad lühivärsid, mõjuvad soodsalt laste arengule. Eriti positiivselt mõjutavad käemängud laste kõne arengut.
Lastele nad meeldivad ja olen arvamusel, et neist on kõne arendamisel ka abi olnud. Käemängud on huvitavad ja vaheldust pakkuvad mängud. On ju mäng lapse elu põhisisu ning tähtsam ja lapsele kõige loomulikum viis end väljendada. Käemänge mängides omandab laps uut ja kinnistab õpitut.
Milleks on vaja käemänge:
- Käemängud loovad meeldiva emotsionaalse fooni, arendavad matkimise oskust, õpetavad kuulama ja mõistma kõne sisu, tõstavad lapse kõneaktiivsust.
- Laps õpib oma tähelepanu kontsentreerima ja seda õigesti jaotama.
- Areneb lapse mälu. Laps õpib meelde jätma käte asendeid ja liigutuste järjekorda.
- Areneb ettekujutlusvõime ja fantaasia.
- Sõrmed muutuvad harjutamise tulemusel tugevamaks, liikuvateks, see aga kergendab hiljem kirjutama õppimist.
Käemängud on kasulikud mitte ainult kõnehäiretega lastele vaid ka nendele lastele, kelle kõneareng toimub õigeaegselt. Igasugused harjutused on tulemuslikud ainult siis, kui neid sooritada regulaarselt.
KÄED
Lahti - kinni, lahti - kinni,
käsi on mul kaks.
Lahti - kinni, lahti - kinni,
tee üks väike plaks.
Keeruta neid, keeruta neid,
keeruta neid nii.
Lehvita neid, lehvita neid,
lehvita neid nii.
KÄED
Lahti - kinni, lahti - kinni,
käsi on mul kaks.
Lahti - kinni, lahti - kinni,
tee üks väike plaks.
Keeruta neid, keeruta neid,
keeruta neid nii.
Lehvita neid, lehvita neid,
lehvita neid nii.
ÄMBLIK
Ämblik, ämblik võrku koob.
Ämblik, ämblik õnne toob.
Siis kui sajab tip - tip - tip,
ämlik kodus õnnelik.
Ämblik, ämblik võrku koob.
Ämblik, ämblik õnne toob.
Siis kui sajab tip - tip - tip,
ämlik kodus õnnelik.
PERE
See sõrm on vanaisa,
see sõrm on vanaema,
see sõrm on isa,
see sõrm on ema,
aga see pisike on laps.
HIIRED
MEIE MAJAS ELAB PALJU HIIRI
(kätega katus pea kohale)
NAD KRIBIVAD-KRABIVAD SEBIVAD-SABIVAD
(sõrmedega krabistada laual)
HÜPPAVAD LAUALE
(käed küünarnukist kõverdatud, sõrmed koos)
HÜPPAVAD TOOLILE
(vasaku käe sõrmed püsti, parem nende kõrval rusikas)
RONIVAD KAPILE
(asetame rusikad ülestikku)
HIILIB MIISU JA SIGIN-SAGIN,
KRIBIN-KRABIN NING HIIRI POLE ENAM.
(sõrmed teevad jooksuliigutusi selja taha)
KIISUEMA
KIISUEMA KEETIS PUTRU
(ühe käe näpuga teha teise käe peopesas ringikujulisi liigutusi)
ANDIS SÜÜA SELLELE POISILE, SELLELE POISILE,
SELLELE POISILE JA SELLELE POISILE
(paitada sõrmi, alustades väikesest sõrmest)
AGA SINA, MIKS SINA PUID EI TOO NUD,
MIKS SA VETT EI TOONUD
(sakutada kergelt pöialt)
POISS JOOKSIS VETT JA PUID TOOMA
(sõrmed jooksevad selja taha)
TUBLI POISS. NÜÜD EMA ANNAB KA SINULE SÜÜA.
(sõrmed paitavad pöialt, suuga võib teha vaikselt söömise häält)
SIILIMÄNG
KUULA, KUIDAS LÕÕTSUTAB
(käed kõrvade juures, kuulatame)
TUUL, TUUL, TUUL
(puhuda tuule moodi)
OKSKESI ÕÕTSUTAB
PUUL, PUUL, PUUL
(sõrmed harali, õõtsutades käsi)
VIHMAPIISKU RABISTAB
SEAL JA SIIN
(koputada sõrmedega laual lähemale ja kaugemale)
SOOJAS PESAS NAHISTAB
(teeme kätega pesemisliigutusi)
VÄIKE SIIL
(ristame sõrmed püsti, mis on nagu siilil okkad.)
