Kuvatud on postitused sildiga TUNNID. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga TUNNID. Kuva kõik postitused

teisipäev, 28. mai 2013

BOTAANIKAAIAS
Banaan on suurim rohttaim, mille kõrgus võib küündida 10 meetrini. Tänapäeval kasvatatakse neid troopikapiirkondades üle kogu maailma.






Olulise osa botaanikaaias moodustavad palmid. Siin on suur kanaari datlipalm, harilik ja taradatlipalm, kentiapalm.
ARAUKAARIA
Lihatoiduline kanntaim meelitab putukaid ja isegi pisiloomi oma kannu - taolistesse püügiorganitesse ning seedib nad mõne tunniga selle põhjas olevas vedelikus.




pühapäev, 26. mai 2013



Sügisel istutati botaanikaaeda umbes 55000 tulpi 55 erinevast sordist. Mais on avatud suur tulbifestival.

Reedel, 24.mail said meie lapsed  lilli nautida.




neljapäev, 28. märts 2013

EESTI TEATRI-  JA   MUUSIKAMUUSEUMIS
TEISES SAALIS
koduorel - домашний орган

 
Renessansiajal sai alguse mängivate kellade, laegaste, tubakatooside ja suurte kellamängude aeg. See oli aeg, millal  tänavatel mängiti leierkasti, linnatornidel esitati terveid stseene lavastustest, lahingutest ja protsessioonidest mehhaaniliste nukkude ning mehhaanilise muusikaga. 



Väntorel (orgue de rue, street organ, barrel organ, drehorgel) on mehaanilise muusika valdkonda kuuluv muusikainstrument, mis kolmeks suuremaks osaks on lõõts, helikandja ning helitekitaja. Lõõtsa aetakse ringi käsitsi, ning helikandjaks võib olla perforeeritud paberilint, metalltihvtidega rull vmt. Helitekitajaks on viled, metallkeeled või-lehed. Neid instrumente valmistati mitmetes maades – Saksamaal, Prantsusmaa, Šveitsis. Pikka aega oli väntorel ja väntorelimuusika sotsiaalse taustaga, neid pille mängisid tihti erusoldatid, vaesed. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi mehaaniliste muusikainstrumentide kogusse lisandus väntorel 2006. aasta alguses.



kolmapäev, 27. märts 2013

EESTI   TEATRI-   JA   MUUSIKAMUUSEMIS
Peeter Süda



 Eesti Teatri-   ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja  ja  organisti  Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest, mis registreeriti ametlikult 1924.aastal.

Siin on kogutud populaarsed rahvapillid. 



Lapsed nägid millistest käepärastest vahenditest vanaajal pille valmistati, kuulsid nende häält.
parmupill - варган

karjapasun - пастуший рожок

Hiiukannel - Хийуская каннель

lõõtspill - гармонь

Lapsed said teada, milleks "vuristi" hea on ning kõige lõpuks moodustasid isetegevusliku külakapelli.                                 

esmaspäev, 25. märts 2013

reede, 18. jaanuar 2013

Tunnis


Ruttu, ruttu, ruttu, ruttu, meie loomad söövad juustu.
Ruttu, ruttu, ruttu, ruttu, meie loomad söövad juustu.
Näm - näm - näm - näm, mats - mats - mats, 
kõht see kasvab ilus paks.
Näm - näm - näm - näm, mats - mats - mats, 
kõht see kasvab ilus paks.

Kus on minu koduke, koduke nii armsake?
Seal, kus on isa, emake, õde, väike vennake.

Kus on isa, emake, õde, väike vennake?
Seal, kus tammest tareke, tare ümber aiake.

Kus on tammest tareke, tare ümber aiake?
Seal, kus metsad sinavad, pikad põllud lõpevad.

Kus need metsad sinavad, pikad põllud lõpevad?
Seal, kus minu koduke, koduke nii armsake.

laupäev, 19. mai 2012

MU RAAMATUD ON SÕBRAD,  KES MIND IIAL EI REEDA
Piip ja Tuut on heatahtlikud ja hoolitsevad selle eest, et kõigil oleks mugav istuda ja et kõigil oleks lõbus. Meile meeldib iga nende etendus. Seekord vaatasime me animafilmi "Väike lühinägelik boamadu". See on lugu väikesest uudishimulikust lühinägelikust boamao poisist Kaabrielist, kelle ebatavalised meetodid aitavad tal võita dzunglirahva hirmu - kahejalgse tülinorijast See. 
Pärast filmi läbivaatust õppisime tähti, ehitasime tähepüramiide ja laulsime.