MARDIPÄEV

 Kas te teate, et 10. novembril on mardipäev ja marti joostakse mardilaupäeva õhtul 9. novembril?

Mardipäeva kombed:

• Mardipäev on meestepüha.
• Kõik sügisesed põllutööd on lõpetatud.
• Naistel algavad õhtuti tööõhtud.
• Sel päeval söödi mardihane, samuti küpsetati vorsti ja verekäkke.
• Mardilaupäeval koristati toad ja tehti maja korda.
• Mardilaupäeval jooksid mardisandid.
• Martidel olid seljas tumedad rõivad või tagurpidi pööratud kasukad. Ees olid loomade maskid.
• Mardisandid toovad kaasa viljaõnne.
• Mardisandid kontrollisid, kas toad on korras, lapsed oskavad lugeda.
• Seejärel tantsiti ja mängiti.
• Mardisandid soovisid pererahvale head.
•  Pereema andis mardisantidele tasuks õunu, komme, kaalikat ja muud.  
  
  

ALGAB ADVENDIAEG



Jõulud ja aastavahetus on kenad ja kaunid, sest on kuused ehitud ja küünlad põlevad. Kuusk, küünlad ja jõuluvana loovad meeldiva pühade meeleolu.

MARDIPÄEV

Kas te teate, et 10. novembril on mardipäev ja marti joostakse mardilaupäeva õhtul 9. novembril?

Mardipäeva kombed:

• Mardipäev on meestepüha.
• Kõik sügisesed põllutööd on lõpetatud.
• Naistel algavad õhtuti tööõhtud.
• Sel päeval söödi mardihane, samuti küpsetati vorsti ja verekäkke.
• Mardilaupäeval koristati toad ja tehti maja korda.
• Mardilaupäeval jooksid mardisandid.
• Martidel olid seljas tumedad rõivad või tagurpidi pööratud kasukad. Ees olid loomade maskid.
• Mardisandid toovad kaasa viljaõnne.
• Mardisandid kontrollisid, kas toad on korras, lapsed oskavad lugeda.
• Seejärel tantsiti ja mängiti.
• Mardisandid soovisid pererahvale head.
• Pereema andis mardisantidele tasuks õunu, komme, kaalikat ja muud.

MIHKLIPÄEV  ON  29.SEPTEMBRIL

Üle maa ja üle vee                           

sammus siia sügise.                         

Kaseleht on kollane,                        

langeb maha murule.                         

Pilved hallid igavad                         

üle taeva lähevad.

Mihklipäevast lõppeb suvi ja algab talv.

Pererahvas istus ümber suure peolaua ja mõtles möödunud suvele ja tehtud  töödele.

Kui mihklipäeva ei peetud, tuli hunt järgmisel aastal loomadele kallale ja vili põllul ei kasvanud.

Mihklipäevaks tapeti lammas või kukk.

Ka kodus seisis peidus Tõnni vakk , kuhu pandi haldjale kingitusi: liha, leiba ja vaskkopikaid. 

Mihklipäevaks tegi perenaine head sööki. Keedeti liha ja sülti, klimbi või aedviljalihasuppi. Tehti verikäkki ja värsket leiba , saia ja kooke.

Mihklipäevaks pidid kõik välistööd lõpetatud olema: vili põllult koristatud, lehmad-lambad laudas. 

Mihklipäevast algasid tubased tööd. Peksti reht ja ropsiti linad. Tüdrukud tehti käsitööd, lauldi ja tantsiti  noormeestega. Talvel naised kudusid ja ketrasid.

Mehed raiusid metsas puid ja tegid hagu. Korrastati ja soojendati elamist.

Mihklipäeval läheb karu pesasse talveunne, küünlapäeval  (2.veebruaril) keerab teist külge ja maarjapäeval ( 25.märtsil) tuleb pesast välja. 

Mihklipäeval ennustati ilma. 

Kui mihklipäevaks ei ole pääsukesed veel ära lennanud, tuleb soe sügis.

Kui mihklipäevaks on puud lehes, tuleb pehme talv ja hiline kevad.

Kui mihklipäeval on selge ilm, tuleb külm talv, kui aga pilves, siis sula.

Kui mihklipäeval on tuul lõunast, tuleb sula talv.

Kui mihklipäeval on tuul põhjast ja idast, tuleb külm talv ja palju lund.

On mihklipäeval maa valge, on jõulud mustad.

Mõistatusi mihklipäevaks.

1.     Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus? ( HUNT)

2.     Soos solgutab, mäel mökutab? ( HUNT)

3.     Kasukas ja kuub kõnnivad korraga mööda mägesid? ( LAMMAS)

4.     Heinamaa, kaks kord aastas niidetakse? (LAMMAS)

5.     Suvel ja talvel, aasal ja nurmel kasukas  seljas? ( LAMMAS)

6.     Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets?

( INIMENE)

LIHAVÕTTED,  MUNAPÜHA,  KEVADPÜHA,  KIIGEPÜHA

ILUSAID MUNADEPÜHI EHK LIHAVÕTTEPÜHI  JA  KAUNIST KEVADET KÕIGILE

Lihavõtete tähtsaim toiming oli pühademunade värvimine. Munade värvimist võib alustada Suurel Neljapäeval. Mune värviti palju ja võimalikult kipjuks. Värvimiseks kasutati sibulakoori, saunaviha lehti, linaseemneaganaid, nartse, seemneid jm.

Muna värvustel oli ka oma tähendus:

punane - armastus

roosa - õrnus

roheline - lootus

sinine - truudus

kollane - valskus

hall - tasandus

Pühademunaga oli seotud mitmesuguseid kombeid ja tavasid: munade vahetamine, veeretamine, koksimine. Kui esemese lihavõttepüha hommikul lauda istuti, siis enne munade söömist koksiti neid. Koksimise ajal mõtles kumbki koksija ühe salajase soovi. Kelle muna jäi pärast koksimist terveks, selle soov läheb täide.

Lihavõtetel toodi suur tükk liha lauale, küpsetati vasikalihapraadi ning Suure Laupäeva õhtul valmistati vasikalihasülti. Pühadelauale kuulusid kohupiim, kohupiimapirukas, sai, praetud kala, piim, kohv ja mitmesugused munatoidud.

Lihavõtete sümbolid:

• KOLLANE NARTSISS - piibli järgi paradiisilill - õitseb paljudes maades just lihavõtepühade paiku. Varakevadised lilled, eriti sibulilled, tähendavad uut elu. Kuna maasse pistetud sibulatest tärkab uus taim, on kevadistest sibulakasvudest saanud ülestõusmise, surma üle saavutatud võidu ja elu sümbol.

MUNAGA liitub erinevatest kultuuridest ja uskumustest tuntud mõte: muna kui loomise, viljakuse ja kasvu sümbol. Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kujutanud looduses tärkavat elu. Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid. Kesk—Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mõjutada sellega põllu viljakust. Ristiusu tekkides viidi põllule õnnistatud mune ning paluti õnne ja kaitset algavale põllutööaastale.

Lihavõttekaarte kaunistavad tavaliselt kollased KANAPOJAD. Kodus kaunistatakse tibukestega lihavõttelauda, pannakse neid ajatatud muru sisse või pajuokstele. Erilist iseseisvat tähendust lihavõttetibudel ei ole. Ilmselt on tibu sammuke edasi munast uue elu tekkimisel, seega üks ilming lihavõtetega seotud elu-sümboolikast.

Uue elu sümbolks on ka lihavõttejänes. Jänes on paljude rahvaste uskumustes oma kiire ja rohke paljunemise tõttu viljakuse, elujõu ja elu sümboliks. Lihavõttelebki vormitakse kohati jänese - kujuliseks. Nii näeme lihavõttekaartidel jänkukesi, munakorv käppade vahel. 

 Volbripäeva ehk viilipipäeva on nimetatud esimeseks suvepäevaks ning  hernekülvi alustamise ajaks. Rahva hulgas tuntakse volbripäeva ennekõike kaunviljade külvamise päevana. 1. mai on ka kõigi tarkade või nõidade päev.

1. mai või 30. aprilli õhtul on tehtud tuld. Saaksamaal on see olulisemaid traditsioone volbripäeva kombestikus, olles tihedalt seotud nõiduse ning selle tõrjemaagiaga. Maitulega on rahvad tähistanud saabunud kevade lõplikku võitu talve üle. Võitu on kinnitatud maagiliste toimingutega: tehti tuld, helistati kelli, kolistati, löödi lokku, toodi hoonete kaitseks rohelisi oksi.Nõidade sõidust loksberile - öistele pidustustele - leidub kajastusi meiegi traditsioonis, on mainitud ka nõiasabatit.

Eestis säilinud teadetest tuletegemise kohta ilmneb, et sel puudub maagiline tähendus ja seda on enamasti nimetatud maituleks. Need on olnud pigem lõbustusliku iseloomuga noortepeod, kus maa peale tehtud tule juures on pühitsetud mai saabumist ning vastuvõtmist. NB! Tuletegemisega peab aga ettevaatlik olema ja järgima kõiki reegleid!

1. mai. Maipäev on noorte tutvus- ja sõpruspäev. Maipäeva eelõhtul tehakse maituled madalas, tähendab maa pääle. (Nõo)

Volbripäevast tulevad pääsukesed. (Kullamaa)

Kui volbripäeval on soe ilm, siis tuleb külm suvi, kui on külm ilm, tuleb soe suvi. 

Kui volbripäeval vihma või lörtsi, öeldi, et nüüd vihtlevad vanad nõiad.

1.aprill  on naljapäev, naerupäev, huumoripäev

Naerupäeva missioniks on: "Hea tervis, rõõm ja maailma rahu läbi naeru".

Ülemaailmsele naerupäevale pani aluse 1998.a. India Dr.Madan Kataria, naerujooga liikumise looja.

Naer on võimas emotsioon muutmaks inimesi ja kogu maailma rahumeelsemaks ja positiivsemaks.

Naer on universaalne keel, mis ühendab inimkonda ja muudab maailma paremaks.

Kui päevas 15 minutit naerda, siis kaotad aastaga 1,5 kilo.

Naljapäev levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päeva kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima naljakaardid kirjaga "Aprill! Aprill! Aprill!", mida saadeti sõpradele ja sugulastele.  

Aprillinaljad olid eriti populaarsed laste hulgas, kes tegid aprilli eakaaslastele, vanematele ja õpetajatele. 

Eestis tehakse aprillinalja 1. aprillil ja harvemini ka viimasel aprillipäeval. Kes muul ajal aprilli teeb, seda on õigus kutsuda "aprillisiga viie põrsaga" ja muul viisil.   

  

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMINE

22. veebruaril tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva.

Esmalt lugesid meie lapsed luuletusi kodumaast. Seejärel laulsid, mängisid ja tantsisid.

VASTLAPÄEV

Linaliugu, pikka kiudu,

Kupar otsa kuldanopsi,

Seemel sisse siidikirja. 

21.veebruaril toimub VASTLAPÄEV meie lasteaias

Vastlapäev on meie rahvakalendris üks populaarsemaid tähtpäevi, püsides tänaseni.

Vastlapäeva nimetused olid veel liugupäev, pudrupäev, lihaheitepäev.

Liugupäev- liulaskmise traditsioon.

Pudrupäev- keedeti tanguputru koos viimaste lihariismetega.

Lihaheitepäev- tulenes suurest paastuaja algusest, sest peale vastlaid enam liha ei söödud, sest liha oli otsa lõppenud.

Kõige iseloomulikumaks tegevuseks oli liulaskmine, millega taotleti head linakasvu. Seajalad, saba, oad ja hernesupp on ju vastlapäeva kõige tähtsamad toidud.

Lapsed, kas te teate, miks just vastlapäeval seajalgu ja saba  söödi? Sellepärast, et jõuludeks  muretsetud lihast olid seajalad ja saba veel  ainsad, mis vastlapäeval alles olid. Lastele öeldi naljatades, et lihaeit viis liha minema. Peale vastlapäeva  algas paastuaeg. Söödi piimatoite.Küpsetati kukleid ja kakkusid.

Lõigati juukseid, hobustel saba ja lakka, et need hästi kasvaksid.

 Veel ennustati vastlapäeva järgi kevade tulekut:

*Kui kukk vastlapäeval räästa tilkadest juua saab, siis saab härg maarjapäeval (25. märtsil) veeaugust juua. 

*Vastlapäevast hakkava talve teine silm vett jooksa. 

SÕBRAPÄEV   või  VALENTINIPÄEV

Legendi järgi keelas imperaator Claudius meestel abiellumise, et nad oleksid ideaalsed sõduris. Keiser käskis ka kõik kihlused ja abielud tühistada. Preester Valentin ei allunud aga korraldustele ning laulatas salaja keisri armee sõdureid ja kinkis noortele lilli. Selle eest heideti preester vangi, kus ta suri. Ta maeti St. Praxadese kirikusse 14. veebruaril 270. aastal.

Teise legendi järgi oli Valentin kristlane Roomas, kus uut religiooni veel ei sallitud. Ta vahistati kristlastest märtrite abistamise eest. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis levis, otsustasid Rooma võimud Valentini pea maha võtta. 14. veebruaril hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale armastuskirja allkirjaga „Sinu valentinilt.”

Miks me hakkasime
piparkooke küpsetama?


Oleme pisikesest harjunud jõuluajal piparkooke küpsetama. Aga miks me seda teeme? Kust sai alguse komme igal aastal piparkookidega möllata?

Piparkookide valmistamise ja kaunistamise oskust on läbi sajandite suureks kunstiks peetud. Piparkoogitegemise traditsioon ulatub palju kaugemale ajalukku kui tavapäraselt arvatakse. Rohkem seostatakse piparkooke jõulude ja Saksamaaga, kuid esimesed teated piparkoogisarnastest vürtsikatest meekookidest ulatuvad juba Vana - Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Piparkookidele on läbi ajaloo omistatud ravivaid, maagilisi ja õnnelikukstegevaid omadusi.

Piparkookide valmistamise põhitoorained on jahu, mesi (hiljem suhkur), või, tume suhkrusiirup ja maitseained - kaneel, kardemon, muskaatpähkel, koriander, nelk, ingver, vürts, pipar, aniis, apelsini- või sidrunikoor, hakitud pähklid. Piparkoogiretseptid olid hoolikalt valvatud saladused.

Piparkookide välimusele on läbi ajaloo suurt rõhku pandud. Nad on alati olnud erikujulised ja pilkuköitvad. Keskajal hakati suurt tähelepanu pöörama vormide väljendusrikkusele ja sümboolikale. Piparkoogid olid oma aja uudiste edastajad, kujutades uute kuningate, imperaatorite või kuningannade portreesid.Kloostrites valmistati usulist sümboolikat kandvaid vürtsikooke. Piiblistseene, pühakuid ja kroonitud päid kujutavaid koogikesi söödi mitmesuguste pühade ajal ning müüdi palveränduritele. Kindlasti ei olnud piparkoogid seotud ainult jõuludega, vaid neid valmistati aastaringselt. Piparkoogide kaunistamise tarvis töötasid kunstnikud, kes ilustasid küpsetisi kullatise, hõbeda ja looduslike toiduvärvidega, maalides neile isegi terveid pilte. Suuremaid ja eriti kauneid piparkooke ei söödudki, vaid kasutati seina ja aknakaunistusteks. Lihavõttepühade ajal olid levinud lilli, õisi ja nööpe kujutavad piparkoogid. Kasutusel olid lindude ja loomade kujutised.

Tuvi  loeti kiindumuse sümboliks, küülik tähendas sigivust, isahirv sümboliseeris vaprust ja siga küllust. Arvati, et soldatite, relvade ja kindlusetaoliste piparkookide söömine kasvatab vaprust ja julgust. Mehe ja naise kujutamine küpsetiste vormis lisas abieluõnne, piparkoogist süda viitas armastusele. Vallalistele naistele pakuti söömiseks piparkoogist meesfiguure, et nad leiaksid tulevikus perekonnaõnne.

Eesti piparkoogi ajaloo kohta on vähe informatsiooni. Tõenäoliselt võisid esimesed piparkoogidrännata Eestisse hansalinnade kõrgajal 14 - 15 saj. Soomes ja Eestis jõuti piparkookide tegemiseni alles 19. saj. lõpus.

Suurimad piparkoogitootjad maailmas on tänapäeval Saksamaa, 

Ida - Euroopa ja Põhjamaad.    

 

veel piparkookidest: piparkoogimaania

                        

MIS ON JÕULUSOKK?

Päkapikud jutustavad sellest

Mul on päkapikud käinud, 

aga mina neid ei näinud,

nägin ainult kingipakke.

Nüüd ma hüppan rõõmust lakke.

Tänama peab jõulutaati,      

tema ju need kingid saatis!      

Ükskord, kui Jõuluvana korstna kaudu tuppa tuli, kukkusid tal taskust kuldmündid välja. Kui lapsed ei oleks juhuslikult õhtul kaminale sokke kuivama riputanud, oleksid need mündid kõik tuha sisse kukkunud ja kaduma läinud. Jõuluhommikul ärgates võtsid lapsed oma sokid kaminalt ja märkasid, et nende sees on raha. Nad rõõmustasid väga. Sellest ajast alates on saanud kombeks sokid kamina külge riputada. Nüüd lapsed panevad oma sokid aknalauale ja ootavad, mida toob Päkapikk.                             

По эстонскому народному календарю   
25  ноября отмечают KADRIPÄEV.

В этот день в дом приходят ряженые. 
Они поют, танцуют, желают семье счастья.

В благодарность им дают угощение: 
конфеты, печенье или яблоки.

KADRIPÄEV

25. NOVEMBER

• Nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi.
• Kadripäev on naiste püha.
• Kadripäev on naistele välistööde lõpuaeg.
• Kadripäeva toidulaual on lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kadriõlu.
• 24.novembril käisid kadrisandid. Kadrisantideks käisid vanasti tüdrukud, hilisemal ajal ka poisid naiste riietuses.
• Kadrisantidel seljas on valged rõivad.
• Lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge.
• Kadrid soovisid karjaõnne.
• Kadriema palus titele hambaraha.
• Ikka on antud kadrisantidele igasugust toidukraami: kartuleid, kaalikaid, porgandeid, herneid, lambaliha, vorsti, õunu, hiljem komme ja küpsiseid.

KADRILAUL

Kadrid tulid külla

VALGE SALL JA KIRJU SEELIK,
NÄGU ROOSA, ÜLEMEELIK,
KAEBAB KÜÜNE KÜLMETAMIST,
KAEBAB VARBA VALUTAMIST.

LASKE KADRID TUPPA TULLA,
LASKE KADRIL SOOJAS OLLA!
KADRI TOOB TEIL KARJAÕNNE,
RÕÕMUSTAB TEIL LAPSEPÕNNE!

VISKAB ÕNNE KODADESSE,
RÕÕMU TEIE TUBADESSE.
TÄNUKS MAIUSTUSI ANNA,
MIS SAAKS KADRI KOTTI PANNA.