MÕMMI JÕULUAABITS
Tõnis Kõrvitsa ja Heljo Männi jõulumuusikal mudilastele


Jõulumuusikal kõige pisematele Rahvusooper Estonia talveaias. 


Veel septembris tekkis mõte, et läheme vaatama dersembris Mõmmi jõuluaabitsat. 20.detsembril oli see päev, mil me käisime teatris.

Populaarse teleseriaali „Mõmmi aabits“ tegelased on vahepeal suureks kasvanud ja kõigil on juba oma pere. Seiklused aga lähevad ikka edasi. Selle etenduse peategelased on Mõmmi- ja Rebasepere kõige nooremad: Mõmmi - Mari, Mõmmi - Mai  ja Rebase - Riho.                                                     

Mõmmilapsed on igal aastal vanavanematele pühadeks jõulukalendri meisterdanud. Sel aastal otsustavad nad teha hoopis üllatuse – ühe kopsaka heateo. Kuid milline see heategu olema peaks?

Rakvere jõululinna külastus

Jõuluaeg on alati põnev. Sel aastal 9.detsembril sõitsid  kõige vanemad lapsed  jõulubussiga jõululinna Rakverre. Jõululinn oli kõrgel mäe otsas asuv võluloss, mida tuntakse ka Rakvere linnuse nime all ja kus terve päev sai näha ja teha põnevaid asju. Jõulubussis sai igaüks reisipassi. Päkapikk korraldas jõuluteemalise viktoriini, tublimatele vastajatele olid auhinnad. 

Rakverre jõudes mindi päkapikkude saatel rongkäiguga otse Võlulossi, mis oma salapäradega ootas nii väikesi kui suuri külalisi. Võlulossi eeshoovis tervitati kõiki meeldejääval viisil ja suunduti lossi teatrisaali, kus vaadati etenduse "Vahva rätsep".

Pärast etendust kapiitlisaalis oli Päkapikkude Söögimaja, kus toimus jõulusöömine. Jõulusöögi menüü: ahjus grillitud sardellid, kartulipuder, salat, jõulukook ja kumm jõulujook.

Seejärel suunduti avastama Päkapikkude Akadeemiat. Kogu tegevus toimus ruumides sees ja linnuse toad on köetud. 

Võlulossis sai näha 

• maagilist töötuba, kus päkapiku abiga tegid lapsed mesilasvahast küünlad ja vermisid võluraha, mis kaasa võttes rahakotis õnne toob;
• tarkade  võlurite töötuba, kus tuld süüdatakse ilma tikkudeta, tehakse savist kulda. Ka igaüks sai endale tüki kulda;
• lugu võlumõõgast, mis valmis 2500 aastat tagasi ja mõõga lugu.
• Kummituste koopas juhtus palju huvitavaid ja hämmastavaid asju. Lapsed imestasid, kuidas luukere liigutada oskab.

Päkapikkude Akadeemias olid:

- Päkapikkude postkontor, kus soorteeritakse Jõuluvanale saadetud kirju. Kirjad on võõrkeeltes. Lapsed tulid aru saada, kas kiri läheb Saksamaale, Venemaale, Eesti, Soome, Rootsi. Samuti lapsed tembeldasid endale Võlulossi templiga ühe osa postkaardist. Juhul kui sõprade abiga pannakse postkaart kokku, saavad kaardi kokkupanijad ühekordse priipääsme Rakvere linnusesse koos perega;

- töötuba, kus lapsed kaunistasid piparkooke hea meelega;

- viimases toas lapsed said teada, mis planeedid on kosmoses, kuidas planeedid liiguvad päikese ümber.

Lapsed ja õpetajad võtsid rõõmuga osa kõikedest töötubadest. Kõik Päkapikkude Akadeemia lõpetajad said tunnistused, sest käitumine oli eeskujulik ja teadmised suurepärased.Loomulikult lõpus sai igaüks kingituse Jõuluvana käest.

 Piip ja Tuut Mängumaja külastamine

Piip ja Tuut ehitasid endale kodu, 
kuhu nad võtavad külalisi vastu heameelega.


                       

                                                                                                       

              Ükskord külastasid "Rodnitšok" rühma lapsed nende majja.                                                                                                                                                                                                                     

  

TERE   TULEMAST!

                                                                                   
   


                                                   
                                                                                                                           
                                                                                                                                                       
                                                                                                                           

                       Seal toimus etendus "Piip ja Tuu piparköögis"                 

Mis juhtub kui piparkooke hakkavad küpsetama klounid?

Etenduse käigus räägiti piparkoogi ajaloost, jutustati piparkookide lugusid ja valmistati piparkoogitainast. Nüüd meie lapsed teavad täpselt, millest koosneb tainas. Nad said toiduaineid käes hoida ja neid nuusutada. Etenduse lõpuks on Piip ja Tuut valmis saanud piparkoogid. Iga laps sai klouni või õpetaja juhendamisel tainast rullida , piparkoogid voolida ja jälgida, kuidas piparkoogid ahju läksid. Pärast klounid kostitasid meid piparkookidega.

Miks me hakkasime
piparkooke küpsetama?


Oleme pisikesest harjunud jõuluajal piparkooke küpsetama. Aga miks me seda teeme? Kust sai alguse komme igal aastal piparkookidega möllata?

Piparkookide valmistamise ja kaunistamise oskust on läbi sajandite suureks kunstiks peetud. Piparkoogitegemise traditsioon ulatub palju kaugemale ajalukku kui tavapäraselt arvatakse. Rohkem seostatakse piparkooke jõulude ja Saksamaaga, kuid esimesed teated piparkoogisarnastest vürtsikatest meekookidest ulatuvad juba Vana - Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Piparkookidele on läbi ajaloo omistatud ravivaid, maagilisi ja õnnelikukstegevaid omadusi.

Piparkookide valmistamise põhitoorained on jahu, mesi (hiljem suhkur), või, tume suhkrusiirup ja maitseained - kaneel, kardemon, muskaatpähkel, koriander, nelk, ingver, vürts, pipar, aniis, apelsini- või sidrunikoor, hakitud pähklid. Piparkoogiretseptid olid hoolikalt valvatud saladused.

Piparkookide välimusele on läbi ajaloo suurt rõhku pandud. Nad on alati olnud erikujulised ja pilkuköitvad. Keskajal hakati suurt tähelepanu pöörama vormide väljendusrikkusele ja sümboolikale. Piparkoogid olid oma aja uudiste edastajad, kujutades uute kuningate, imperaatorite või kuningannade portreesid.Kloostrites valmistati usulist sümboolikat kandvaid vürtsikooke. Piiblistseene, pühakuid ja kroonitud päid kujutavaid koogikesi söödi mitmesuguste pühade ajal ning müüdi palveränduritele. Kindlasti ei olnud piparkoogid seotud ainult jõuludega, vaid neid valmistati aastaringselt. Piparkoogide kaunistamise tarvis töötasid kunstnikud, kes ilustasid küpsetisi kullatise, hõbeda ja looduslike toiduvärvidega, maalides neile isegi terveid pilte. Suuremaid ja eriti kauneid piparkooke ei söödudki, vaid kasutati seina ja aknakaunistusteks. Lihavõttepühade ajal olid levinud lilli, õisi ja nööpe kujutavad piparkoogid. Kasutusel olid lindude ja loomade kujutised.

Tuvi  loeti kiindumuse sümboliks, küülik tähendas sigivust, isahirv sümboliseeris vaprust ja siga küllust. Arvati, et soldatite, relvade ja kindlusetaoliste piparkookide söömine kasvatab vaprust ja julgust. Mehe ja naise kujutamine küpsetiste vormis lisas abieluõnne, piparkoogist süda viitas armastusele. Vallalistele naistele pakuti söömiseks piparkoogist meesfiguure, et nad leiaksid tulevikus perekonnaõnne.

Eesti piparkoogi ajaloo kohta on vähe informatsiooni. Tõenäoliselt võisid esimesed piparkoogidrännata Eestisse hansalinnade kõrgajal 14 - 15 saj. Soomes ja Eestis jõuti piparkookide tegemiseni alles 19. saj. lõpus.

Suurimad piparkoogitootjad maailmas on tänapäeval Saksamaa, 

Ida - Euroopa ja Põhjamaad.    

 

veel piparkookidest: piparkoogimaania

  OLEVISTE KIRIK
Räägitakse:
Vanasti, kui Tallinn mahult veel väike oli, mõelnud rahvas tihti, kuidas linna tähtsust tõsta. Elanikud tahtsid, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks.

Korraga tuli keegi mõttele ehitada suure ja kõrge torniga kirik, mille taolist mujal veel pole. Siis näeksid laevad torni juba kaugelt ning tuleksid oma kaubaga randa. Samas oli ka mure platsis: kust leida meister, kes säärase kiriku valmis ehitab? Otsiti siit ja sealt, ent sobivat meest ei leitud. Viimaks ilmus välja üks võhivõõras ja pakkus end ehitajaks. Linnarahvas võttis pakkumise rõõmuga vastu, kuigi mees nõudis töö eest hirmkõrget palka. Ometi lisas ta juurde iseäraliku tingimuse: kui elanikud tema nime teada saavad, ei nõua ta töö eest sentigi.

Tundmatu mees hakkaski all-linnas kirikut püsti ajama. Pani kivi, kerkis müür, pani teise, sein valmis. Küll katsusid mitmed meistriga sõprust sobitada ja nime välja meelitada, et palgamaksmisest pääseda, ent ehitaja suust ei lipsanud sõnagi. Kui kirik peaaegu valmis, hakkasid elanikud kartma - kust nii palju kulda võtta, kui mees nõudnud? Ei leitud muud abinõu, kui saadeti salakuulaja ehitaja naise juurde. Ei toonud seegi katse esiotsa lahendust. Viimaks kuulis salakuulaja, kuidas naine last magama äiutas: "Maga, maga, lapsukene, homme Olev tuleb koju, kümme tündrit kulda kaasas."

Salakuulaja tõttas sedamaid linnaelanikele rõõmusõnumit kuulutama: ehitaja nimi on Olev! Meister ise seisis parasjagu tornitipus ja seadis risti paika. Mehed hüüdsid alt: "Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist on viltu!"

Ehitaja kohkus oma nime kuuldes justkui välgust tabatud. Kohkus nii koledasti, et laskis käed torni küljest lahti ja kukkus maapinnale surnult maha. Konn ja madu kargasid tema suust välja ning kõik kolm muutusid sealsamas kiviks, mis praeguseni kiriku kõrval nähtaval seisvat. Kirikut hakati aga tubli ehitaja nime järele Olevi ehk Oleviste kirikuks hüüdma.

TEGELIKKUS:

Oleviste kiriku varasemat eelkäijat on esmakordselt mainitud aastal 1267, mil Taani kuninganna Margarethe loobus nunnakloostri kasuks patronaadiõigusest kiriku üle. Kirik ise oli pühendatud pühale Olavile, s.o. Norra kuningale Olav Haraldssonile (995-1030), kes pärast surma pühakuks kuulutati.

Olavi nime on rahvas tuletanud Skandinaavia Olafist. Muistend kuradiga liidus olevast imemeistrist, kes kirikuid ehitas, on rahvusvaheliselt tuntud ja kasutatud ka Tallinna Oleviste kiriku ehitamisloo selgituseks. Lisaks on Olev tuntud ka üsna vanades rahvalauludes. Muistendites kirjeldatud ehitaja surnukeha, samuti ka tema suust väljakaranud kärnkonna ja mao kirjeldus vihjab Maarja kabeli idaseinale aastail 1513-1516 püstitatud seinamonumendi allosas asuvale kivist luukerele, ussile ja kärnkonnale.

                        

MIS ON JÕULUSOKK?

Päkapikud jutustavad sellest

Mul on päkapikud käinud, 

aga mina neid ei näinud,

nägin ainult kingipakke.

Nüüd ma hüppan rõõmust lakke.

Tänama peab jõulutaati,      

tema ju need kingid saatis!      

Ükskord, kui Jõuluvana korstna kaudu tuppa tuli, kukkusid tal taskust kuldmündid välja. Kui lapsed ei oleks juhuslikult õhtul kaminale sokke kuivama riputanud, oleksid need mündid kõik tuha sisse kukkunud ja kaduma läinud. Jõuluhommikul ärgates võtsid lapsed oma sokid kaminalt ja märkasid, et nende sees on raha. Nad rõõmustasid väga. Sellest ajast alates on saanud kombeks sokid kamina külge riputada. Nüüd lapsed panevad oma sokid aknalauale ja ootavad, mida toob Päkapikk.                             

По эстонскому народному календарю   
25  ноября отмечают KADRIPÄEV.

В этот день в дом приходят ряженые. 
Они поют, танцуют, желают семье счастья.

В благодарность им дают угощение: 
конфеты, печенье или яблоки.

KADRIPÄEV

25. NOVEMBER

• Nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi.
• Kadripäev on naiste püha.
• Kadripäev on naistele välistööde lõpuaeg.
• Kadripäeva toidulaual on lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kadriõlu.
• 24.novembril käisid kadrisandid. Kadrisantideks käisid vanasti tüdrukud, hilisemal ajal ka poisid naiste riietuses.
• Kadrisantidel seljas on valged rõivad.
• Lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge.
• Kadrid soovisid karjaõnne.
• Kadriema palus titele hambaraha.
• Ikka on antud kadrisantidele igasugust toidukraami: kartuleid, kaalikaid, porgandeid, herneid, lambaliha, vorsti, õunu, hiljem komme ja küpsiseid.

KADRILAUL

Kadrid tulid külla

VALGE SALL JA KIRJU SEELIK,
NÄGU ROOSA, ÜLEMEELIK,
KAEBAB KÜÜNE KÜLMETAMIST,
KAEBAB VARBA VALUTAMIST.

LASKE KADRID TUPPA TULLA,
LASKE KADRIL SOOJAS OLLA!
KADRI TOOB TEIL KARJAÕNNE,
RÕÕMUSTAB TEIL LAPSEPÕNNE!

VISKAB ÕNNE KODADESSE,
RÕÕMU TEIE TUBADESSE.
TÄNUKS MAIUSTUSI ANNA,
MIS SAAKS KADRI KOTTI PANNA.

Lipud
Käed on peopesadega pööratud väljapoole. Tõsta ja langetada käsi randmetest üheaegselt, saates liigutusi luuletusega.

                              Lipuga ma lehvitan

                              kõiki lapsi tervitan!

                              Lipuga ma lehvitan

                              kõiki lapsi rõõmustan.

Linnuke
Käed on pööratud peopesadega enda poole, pöidlad omavahel ühendatud- linnu pea. Ülejäänud sõrmed moodustavad linnu tiivad.

                           Lenda, lenda linnuke
                           lenda hästi kaugele. 
(lehvitada sõrmedest moodustatud "tiibadega")
                           Lenda, lenda linnuke,
                           otsi üles pesake.  (suruda pöidlad vastu rinda)



Kookide küpsetamine
Käed on asetatud lauale, parema käe peopesa laua poole ja vasaku käe peopesa enda poole. Keerata käsi nii, et peopesade asend vahetub - parema käe peopesa on nüüd enda poole ja vasaku käe peopesa laua poole.

                          Ema kooke küpsetab,
                          väga magusad on nad.
                          Üks kook sulle, teine mulle,
                          kolmanda saab väike Pille.



                                                   Peseme käsi
                                                         Küll on hea soe vesi,
                                                         puhtaks meie käed pesi.
                                                         Raputame käsi
                                                         Pritsin siia, pritsin sinna,
                                                         märjaks tegin oma rinna.
                                                         Kuivatame käsi.
                                                         Käterätik, sõber hea,
                                                         kuivaks käed nüüd pühi sa.

KÄEMÄNGUD

Iga rahva suulises pärandis võib leida lühivärsse, mida loetakse käeliigutuste saatel. Käte ja sõrmede liigutused, mida saadavad lühivärsid, mõjuvad soodsalt laste arengule. Eriti positiivselt mõjutavad käemängud laste kõne arengut.  

Lastele nad meeldivad ja olen arvamusel, et neist on kõne arendamisel ka abi olnud. Käemängud on huvitavad ja vaheldust pakkuvad mängud. On ju mäng lapse elu põhisisu ning kõige tähtsam ja lapsele kõige loomulikum viis end väljendada.  Käemänge mängides omandab laps uut ja kinnistab õpitut. 

Milleks on vaja käemänge:
* käemängud loovad meeldiva emotsionaalse fooni, arendavad matkimise oskust, õpetavad kuulama ja
   mõistma kõne sisu, tõstavad lapse kõneaktiivsust.
*laps õpib oma tähelepanu kontsentreerima ja seda õigesti jaotama.
*areneb lapse mälu. Laps õpib meelde jätma käte asendeid ja liigutuste järjekorda.
*areneb ettekujutlusvõime ja fantaasia.
*sõrmed muutuvad harjutamise tulemusel tugevamaks, liikuvateks ja paindlikeks, see aga kergendab hiljem
  kirjutama õppimist.

Käemängud on kasulikud mitte ainult kõnehäiretega lastele vaid ka nendele lastele, kelle kõneareng toimub õigeaegselt. Igasugused harjutused on tulemuslikud ainult siis, kui neid sooritada regulaarselt. 

LASTEMÄNGUD. LASTEKARAOKE.

Vaata