Volbripäeva ehk viilipipäeva on nimetatud esimeseks suvepäevaks ning  hernekülvi alustamise ajaks. Rahva hulgas tuntakse volbripäeva ennekõike kaunviljade külvamise päevana. 1. mai on ka kõigi tarkade või nõidade päev.

1. mai või 30. aprilli õhtul on tehtud tuld. Saaksamaal on see olulisemaid traditsioone volbripäeva kombestikus, olles tihedalt seotud nõiduse ning selle tõrjemaagiaga. Maitulega on rahvad tähistanud saabunud kevade lõplikku võitu talve üle. Võitu on kinnitatud maagiliste toimingutega: tehti tuld, helistati kelli, kolistati, löödi lokku, toodi hoonete kaitseks rohelisi oksi.Nõidade sõidust loksberile - öistele pidustustele - leidub kajastusi meiegi traditsioonis, on mainitud ka nõiasabatit.

Eestis säilinud teadetest tuletegemise kohta ilmneb, et sel puudub maagiline tähendus ja seda on enamasti nimetatud maituleks. Need on olnud pigem lõbustusliku iseloomuga noortepeod, kus maa peale tehtud tule juures on pühitsetud mai saabumist ning vastuvõtmist. NB! Tuletegemisega peab aga ettevaatlik olema ja järgima kõiki reegleid!

1. mai. Maipäev on noorte tutvus- ja sõpruspäev. Maipäeva eelõhtul tehakse maituled madalas, tähendab maa pääle. (Nõo)

Volbripäevast tulevad pääsukesed. (Kullamaa)

Kui volbripäeval on soe ilm, siis tuleb külm suvi, kui on külm ilm, tuleb soe suvi. 

Kui volbripäeval vihma või lörtsi, öeldi, et nüüd vihtlevad vanad nõiad.