kolmapäev, 18. detsember 2013

LAPSED KUULAVAD  JÕULUMUUSIKAT RAAMATUKOGUS


flööt  -  флейта
flööti mängima
Tüdruk mängib flööti.  
  

akordion
akordioni mängima
Tüdruk mängib akordioni.

kuljused - бубенцы, колокольчики
Kuljused  tilisevad.  - Бубенцы (колокольчики) перезванивают.

reede, 13. detsember 2013

Lapsed olid raamatukogus. Nad kuulsid jõulumuusikat.


laupäev, 30. november 2013

ALGAB ADVENDIAEG



Jõulud ja aastavahetus on kenad ja kaunid, sest on kuused ehitud ja küünlad põlevad. Kuusk, küünlad ja jõuluvana loovad meeldiva pühade meeleolu.

kolmapäev, 20. november 2013

MUUSEUMITUND














Õpime  sõnu:
palun,  aitäh, palun vabandust
heatahtlik - доброжелательный
rõõmsameelne - жизнерадостный
lahke - добрый
viisakas - вежливый
tähelepanelik - внимательный
sõbralik  - дружелюбный
aus - честный
abivalmis - готов помочь
armas - милый, любимый
kallis - дорогой
kullakallis - золотце
armastus - любовь


laupäev, 9. november 2013

MARDIPÄEV

Kas te teate, et 10. novembril on mardipäev ja marti joostakse mardilaupäeva õhtul 9. novembril?

Mardipäeva kombed:

  • Mardipäev on meestepüha.
  • Kõik sügisesed põllutööd on lõpetatud.
  • Naistel algavad õhtuti tööõhtud.
  • Sel päeval söödi mardihane, samuti küpsetati vorsti ja verekäkke.
  • Mardilaupäeval koristati toad ja tehti maja korda.
  • Mardilaupäeval jooksid mardisandid.
  • Martidel olid seljas tumedad rõivad või tagurpidi pööratud kasukad. Ees olid loomade maskid.
  • Mardisandid toovad kaasa viljaõnne.
  • Mardisandid kontrollisid, kas toad on korras, lapsed oskavad lugeda.
  • Seejärel tantsiti ja mängiti.
  • Mardisandid soovisid pererahvale head.
  • Pereema andis mardisantidele tasuks õunu, komme, kaalikat ja muud.

reede, 4. oktoober 2013

Rühm "Raduga"  Miia - Milla - Manda muuseumis
Õpime koos:
Sõber, tule,
teen sulle pai.
Sina teed jälle minule pai.
Minule pai. Sinule pai.
Kõigile paidele pai.


Lapsed õpivad tegema koostööd, et mäng paremini õnnestuks.





Lapsed õpivad võrdlema:
väike  -  väiksem - kõige väiksem
suur - suurem - kõige suurem
keskmine

pühapäev, 29. september 2013

MIHKLIPÄEV  ON  29.SEPTEMBRIL


Üle maa ja üle vee                           
sammus siia sügise.                         
Kaseleht on kollane,                        
langeb maha murule.                         
Pilved hallid igavad                         
üle taeva lähevad.



Mihklipäevast lõppeb suvi ja algab talv.
Pererahvas istus ümber suure peolaua ja mõtles möödunud suvele ja tehtud  töödele.
Kui mihklipäeva ei peetud, tuli hunt järgmisel aastal loomadele kallale ja vili põllul ei kasvanud.
Mihklipäevaks tapeti lammas või kukk.
Ka kodus seisis peidus Tõnni vakk , kuhu pandi haldjale kingitusi: liha, leiba ja vaskkopikaid. 
Mihklipäevaks tegi perenaine head sööki. Keedeti liha ja sülti, klimbi või aedviljalihasuppi. Tehti verikäkki ja värsket leiba , saia ja kooke.
Mihklipäevaks pidid kõik välistööd lõpetatud olema: vili põllult koristatud, lehmad-lambad laudas. 
Mihklipäevast algasid tubased tööd. Peksti reht ja ropsiti linad. Tüdrukud tehti käsitööd, lauldi ja tantsiti  noormeestega. Talvel naised kudusid ja ketrasid.
Mehed raiusid metsas puid ja tegid hagu. Korrastati ja soojendati elamist.
Mihklipäeval läheb karu pesasse talveunne, küünlapäeval  (2.veebruaril) keerab teist külge ja maarjapäeval ( 25.märtsil) tuleb pesast välja. 


Mihklipäeval ennustati ilma
Kui mihklipäevaks ei ole pääsukesed veel ära lennanud, tuleb soe sügis.
Kui mihklipäevaks on puud lehes, tuleb pehme talv ja hiline kevad.
Kui mihklipäeval on selge ilm, tuleb külm talv, kui aga pilves, siis sula.
Kui mihklipäeval on tuul lõunast, tuleb sula talv.
Kui mihklipäeval on tuul põhjast ja idast, tuleb külm talv ja palju lund.
On mihklipäeval maa valge, on jõulud mustad.

Mõistatusi mihklipäevaks.

1.     Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus? ( HUNT)

2.     Soos solgutab, mäel mökutab? ( HUNT)

3.     Kasukas ja kuub kõnnivad korraga mööda mägesid? ( LAMMAS)

4.     Heinamaa, kaks kord aastas niidetakse? (LAMMAS)

5.     Suvel ja talvel, aasal ja nurmel kasukas  seljas? ( LAMMAS)

6.     Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets?
( INIMENE)

laupäev, 31. august 2013

teisipäev, 28. mai 2013

BOTAANIKAAIAS
Banaan on suurim rohttaim, mille kõrgus võib küündida 10 meetrini. Tänapäeval kasvatatakse neid troopikapiirkondades üle kogu maailma.






Olulise osa botaanikaaias moodustavad palmid. Siin on suur kanaari datlipalm, harilik ja taradatlipalm, kentiapalm.
ARAUKAARIA
Lihatoiduline kanntaim meelitab putukaid ja isegi pisiloomi oma kannu - taolistesse püügiorganitesse ning seedib nad mõne tunniga selle põhjas olevas vedelikus.




pühapäev, 26. mai 2013



Sügisel istutati botaanikaaeda umbes 55000 tulpi 55 erinevast sordist. Mais on avatud suur tulbifestival.

Reedel, 24.mail said meie lapsed  lilli nautida.




kolmapäev, 15. mai 2013

LAULUPIDU




Täna toimus Lindakivi Kultuurikeskuse saalis Lasnamäe lasteaedade III laulupidu 
"LAUL ON POP"

reede, 10. mai 2013


Lasnamäe lasteaedade III lastelaulupidu
Olete oodatud 15. mail 2013
Lasnamäe lasteaedade III lastelaulupeole,
mis toimub Lindakivi  Kultuurikeskuses,
Koorti 22, Tallinn.

Ajakava:
10.30 – 11.00 Rongkäik algusega P. Pinna 15
11.00 – 12.00 Laulupeo kontsert  Lindakivi Kultuurikeskuse  saalis.

neljapäev, 9. mai 2013

POSTKONTORIS


Õpime sõnu:

post, postkontor, postiljon
mark, kiri, kaart, õnnitluskaart, pakk










suur - suurem - kõige suurem
väike - väiksem - kõige väiksem


Mängime poodi Miia - Milla - Manda muuseumis

Õpime sõnu:
Palun mulle .....
Kui palju maksab?
Mida te soovite?
Mitu te soovite?
See maksab ......

Me oleme viisakad:
               Tere hommikust!
               Tervist!
               Palun.... Aitäh!
               Vabandage!
               Head aega! 
               Tulge veel!


esmaspäev, 6. mai 2013


Apteegikeldris on apteekri töökoda. Apteekri ameti õppimine on väga raske töö ja algab noorest east. Meie väikesed apteekrid said ka proovida õpipoissitööd, tegid samu tegemisi, mida vanasti tehti. 





reede, 3. mai 2013

RAEAPTEEK
Tallinna Raeapteek on apteek Tallinnas Raekoja platsil. Apteek tegutseb alates 15.sajandi algusest. See on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke Euroopas.



Sümbolid:
Vanasti olid apteegi sümboliks värvilise vedelikuga vaasid apteegiakendel. See sümbol oli mõistetav elanikele, kes  ei osanud lugeda.

Apteegis oli lae alla riputatud väikese krokodilli, mis pidi alla kriipsutama apteekritöö salapära. 

Madu ja karikas sümboliseerivad, et arst peab olema tark nagu madu, kusjuures tarkus seisneb teadmiste ammutamises karikast kui looduse sümbolist.                                     

neljapäev, 18. aprill 2013


Telemaja   on   põnev maja, kus tehakse justkui midagi salapärast.




Mootorratas
tõstesportlased
Ringkäiku alustasime spordimuuseumist.
kaugushüpe

Pärast seda oleme stuudiotes käinud, heitsime pilgu teletöö telgitagustesse ja saame osa igapäevatööst saadete tegemisel.


reede, 29. märts 2013


Meelis Kroshetskin: Pühad
LIHAVÕTTED,  MUNAPÜHA,  KEVADPÜHA,  KIIGEPÜHA

ILUSAID MUNADEPÜHI EHK LIHAVÕTTEPÜHI  JA  KAUNIST KEVADET KÕIGILE
Lihavõtete tähtsaim toiming oli pühademunade värvimine. Munade värvimist võib alustada Suurel Neljapäeval. Mune värviti palju ja võimalikult kipjuks. Värvimiseks kasutati sibulakoori, saunaviha lehti, linaseemneaganaid, nartse, seemneid jm.

Muna värvustel oli ka oma tähendus:
punane - armastus
roosa - õrnus
roheline - lootus
sinine - truudus
kollane - valskus
hall - tasandus

Pühademunaga oli seotud mitmesuguseid kombeid ja tavasid: munade vahetamine, veeretamine, koksimine. Kui esemese lihavõttepüha hommikul lauda istuti, siis enne munade söömist koksiti neid. Koksimise ajal mõtles kumbki koksija ühe salajase soovi. Kelle muna jäi pärast koksimist terveks, selle soov läheb täide.
Lihavõtetel toodi suur tükk liha lauale, küpsetati vasikalihapraadi ning Suure Laupäeva õhtul valmistati vasikalihasülti. Pühadelauale kuulusid kohupiim, kohupiimapirukas, sai, praetud kala, piim, kohv ja mitmesugused munatoidud.



Lihavõtete sümbolid:
  • KOLLANE NARTSISS - piibli järgi paradiisilill - õitseb paljudes maades just lihavõtepühade paiku. Varakevadised lilled, eriti sibulilled, tähendavad uut elu. Kuna maasse pistetud sibulatest tärkab uus taim, on kevadistest sibulakasvudest saanud ülestõusmise, surma üle saavutatud võidu ja elu sümbol.
  • MUNAGA liitub erinevatest kultuuridest ja uskumustest tuntud mõte: muna kui loomise, viljakuse ja kasvu sümbol. Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kujutanud looduses tärkavat elu. Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid. Kesk—Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mõjutada sellega põllu viljakust. Ristiusu tekkides viidi põllule õnnistatud mune ning paluti õnne ja kaitset algavale põllutööaastale.

  • Lihavõttekaarte kaunistavad tavaliselt kollased KANAPOJAD. Kodus kaunistatakse tibukestega lihavõttelauda, pannakse neid ajatatud muru sisse või pajuokstele. Erilist iseseisvat tähendust lihavõttetibudel ei ole. Ilmselt on tibu sammuke edasi munast uue elu tekkimisel, seega üks ilming lihavõtetega seotud elu-sümboolikast.

  • Uue elu sümbolks on ka lihavõttejänes. Jänes on paljude rahvaste uskumustes oma kiire ja rohke paljunemise tõttu viljakuse, elujõu ja elu sümboliks. Lihavõttelebki vormitakse kohati jänese - kujuliseks. Nii näeme lihavõttekaartidel jänkukesi, munakorv käppade vahel. 




  • neljapäev, 28. märts 2013

    EESTI TEATRI-  JA   MUUSIKAMUUSEUMIS
    TEISES SAALIS
    koduorel - домашний орган

     
    Renessansiajal sai alguse mängivate kellade, laegaste, tubakatooside ja suurte kellamängude aeg. See oli aeg, millal  tänavatel mängiti leierkasti, linnatornidel esitati terveid stseene lavastustest, lahingutest ja protsessioonidest mehhaaniliste nukkude ning mehhaanilise muusikaga. 



    Väntorel (orgue de rue, street organ, barrel organ, drehorgel) on mehaanilise muusika valdkonda kuuluv muusikainstrument, mis kolmeks suuremaks osaks on lõõts, helikandja ning helitekitaja. Lõõtsa aetakse ringi käsitsi, ning helikandjaks võib olla perforeeritud paberilint, metalltihvtidega rull vmt. Helitekitajaks on viled, metallkeeled või-lehed. Neid instrumente valmistati mitmetes maades – Saksamaal, Prantsusmaa, Šveitsis. Pikka aega oli väntorel ja väntorelimuusika sotsiaalse taustaga, neid pille mängisid tihti erusoldatid, vaesed. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi mehaaniliste muusikainstrumentide kogusse lisandus väntorel 2006. aasta alguses.



    kolmapäev, 27. märts 2013

    EESTI   TEATRI-   JA   MUUSIKAMUUSEMIS
    Peeter Süda



     Eesti Teatri-   ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja  ja  organisti  Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest, mis registreeriti ametlikult 1924.aastal.

    Siin on kogutud populaarsed rahvapillid. 



    Lapsed nägid millistest käepärastest vahenditest vanaajal pille valmistati, kuulsid nende häält.
    parmupill - варган

    karjapasun - пастуший рожок

    Hiiukannel - Хийуская каннель

    lõõtspill - гармонь

    Lapsed said teada, milleks "vuristi" hea on ning kõige lõpuks moodustasid isetegevusliku külakapelli.