LIHAVÕTTED, MUNAPÜHA, KEVADPÜHA, KIIGEPÜHA |
ILUSAID MUNADEPÜHI EHK LIHAVÕTTEPÜHI JA KAUNIST KEVADET KÕIGILE
Lihavõtete tähtsaim toiming oli pühademunade värvimine. Munade värvimist võib alustada Suurel Neljapäeval. Mune värviti palju ja võimalikult kipjuks. Värvimiseks kasutati sibulakoori, saunaviha lehti, linaseemneaganaid, nartse, seemneid jm.
Muna värvustel oli ka oma tähendus:
punane - armastus
roosa - õrnus
roheline - lootus
sinine - truudus
kollane - valskus
hall - tasandus
Pühademunaga oli seotud mitmesuguseid kombeid ja tavasid: munade vahetamine, veeretamine, koksimine. Kui esemese lihavõttepüha hommikul lauda istuti, siis enne munade söömist koksiti neid. Koksimise ajal mõtles kumbki koksija ühe salajase soovi. Kelle muna jäi pärast koksimist terveks, selle soov läheb täide.
Lihavõtetel toodi suur tükk liha lauale, küpsetati vasikalihapraadi ning Suure Laupäeva õhtul valmistati vasikalihasülti. Pühadelauale kuulusid kohupiim, kohupiimapirukas, sai, praetud kala, piim, kohv ja mitmesugused munatoidud.
Lihavõtete sümbolid:
- KOLLANE NARTSISS - piibli järgi paradiisilill - õitseb paljudes maades just lihavõtepühade paiku. Varakevadised lilled, eriti sibulilled, tähendavad uut elu. Kuna maasse pistetud sibulatest tärkab uus taim, on kevadistest sibulakasvudest saanud ülestõusmise, surma üle saavutatud võidu ja elu sümbol.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar