SÕBRAPÄEV   või  VALENTINIPÄEV

Legendi järgi keelas imperaator Claudius meestel abiellumise, et nad oleksid ideaalsed sõduris. Keiser käskis ka kõik kihlused ja abielud tühistada. Preester Valentin ei allunud aga korraldustele ning laulatas salaja keisri armee sõdureid ja kinkis noortele lilli. Selle eest heideti preester vangi, kus ta suri. Ta maeti St. Praxadese kirikusse 14. veebruaril 270. aastal.

Teise legendi järgi oli Valentin kristlane Roomas, kus uut religiooni veel ei sallitud. Ta vahistati kristlastest märtrite abistamise eest. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis levis, otsustasid Rooma võimud Valentini pea maha võtta. 14. veebruaril hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale armastuskirja allkirjaga „Sinu valentinilt.”

Ameerikas tuntakse valentinipäeva juba 200. aastat. Euroopas hakati seda üldiselt tähistama 20. sajandi jooksul. Eestlased hakkasid valentinipäeva tähistama 1990. aastatel, põhiliselt kooliüritustena linnades ja suuremates asulates. Eestis on valentinipäevast mõne aastaga saanud sõbrapäev. Armastus asendati sõprusega, mis on samuti igati õilis ja positiivne tunne.

Mis ajast oma armastatuile ja sõpradele 14. veebruaril kaarte ja luuletusi on saadetud, pole täpselt teada. Esimesi kaarte just valentinipäeva jaoks hakati trükkima 17. sajandi lõpus. Need olid fantaasiarohked ja rikkalikult kaunistatud ning saadud kaartide arvu peeti noore daami edukuse ja kauniduse mõõdupuuks. Eestis hakati kõigepealt lasteaedades ja koolides sõbrapäeva kaarte ise joonistama, poodi tulid vastavad kaardid müügile 1990. aastate lõpupoole. Tänapäeval saadetakse omavahel meelsamini pigem e-kaarte.

Sõbrapäeva liil on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nelke ja nartsisse. Valentinipäeva sümboliks on punane süda nii temaatilistel postkaartidel, peokutsetel kui  kingipakenditel. Valentinipäeval armastatakse teha ka kingitusi,need ei ole kallid ja hinnalised, vaid pigem südamlikud ja väikesed omades sümboolset tähendust.