VASTLAPÄEV

Linaliugu, pikka kiudu,

Kupar otsa kuldanopsi,

Seemel sisse siidikirja. 

21.veebruaril toimub VASTLAPÄEV meie lasteaias

Vastlapäev on meie rahvakalendris üks populaarsemaid tähtpäevi, püsides tänaseni.

Vastlapäeva nimetused olid veel liugupäev, pudrupäev, lihaheitepäev.

Liugupäev- liulaskmise traditsioon.

Pudrupäev- keedeti tanguputru koos viimaste lihariismetega.

Lihaheitepäev- tulenes suurest paastuaja algusest, sest peale vastlaid enam liha ei söödud, sest liha oli otsa lõppenud.

Kõige iseloomulikumaks tegevuseks oli liulaskmine, millega taotleti head linakasvu. Seajalad, saba, oad ja hernesupp on ju vastlapäeva kõige tähtsamad toidud.

Lapsed, kas te teate, miks just vastlapäeval seajalgu ja saba  söödi? Sellepärast, et jõuludeks  muretsetud lihast olid seajalad ja saba veel  ainsad, mis vastlapäeval alles olid. Lastele öeldi naljatades, et lihaeit viis liha minema. Peale vastlapäeva  algas paastuaeg. Söödi piimatoite.Küpsetati kukleid ja kakkusid.

Lõigati juukseid, hobustel saba ja lakka, et need hästi kasvaksid.

 Veel ennustati vastlapäeva järgi kevade tulekut:

*Kui kukk vastlapäeval räästa tilkadest juua saab, siis saab härg maarjapäeval (25. märtsil) veeaugust juua. 

*Vastlapäevast hakkava talve teine silm vett jooksa.