teisipäev, 30. oktoober 2012

SPORDIPÄEV 
"TUGEV NAGU KALEVIPOEG"
 Osavõtjad:  rühm "Rodnitšok"    ja   rühm "Solnõško"

Sündis Lindale poeg. Ning kohe hakkas see suure jõu ja vägevuse märke näitama. Kaks kuud karjus ta hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni. Kolme kuiselt kõndis poiss juba toas ringi.Suuremaks sirgudes mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas vägevate paelahmakatega mere ääres lutsu. Mõnikord õue all mängides aga kiskus ta noori kuuski kõige juurtega maast üles. Paistis, et Kalevipojast igas tükis isa vääriline mees kasvab.

Köievedu vedamine
Otsustasid noormehed täita isa soovi ja liisku heita, kellest saab kuningas. Teisel päeval läksid vennad juba varakult enne koitu teele, et liisuheitmiseks parajat paika otsida. Igaüks otsis endale paraja kivi ja varsti olid vennad järve kaldal võiduviskamiseks valmis. See, kelle kivi kõige kaugemale lendab, pidi pärima vana Kalevi riigi saama rahva valitsejaks ja kaitsjaks. Vanema venna kivi lendas tuule kiirul taeva poole ja langes järve teise kalda ligidal vette. Teine vend keerutas kivi vingelt vihisema ja see laendas joonelt vastaskaldale, nii et pool kivist jäi vette, teine pool rannale. Noorim vendadest saatis kivilinnu vuhisedes üle laia järve teisele kaldale kaugela kuivale maale. Nii oli noorem vend pärinud vana Kalevi valitsejaväe ja saanud maal kuningaks.


Liisuheitmine




Noor kuningas pani hobu adra ette ning asus hoolega maad kündma ja metsa raadama – kündis paigad põllumaaks, teised kohad heinamaaks, külvas kõrved kasvama ja aasad haljendama, linna ehitama. Kalevipoeg astus Peipsi järve poole teele ja Pihkvast ostis linnade ehitamiseks laudu ja hakkas kodu poole tagasi astuma.

               Lauakandmine
GLEHNI    LOSS










Этот великолепный парк расположен в Таллинне, на склоне Мустамяе в районе Нымме. Он был основан помещиком Николаем фон Гленом. Самым бросающимся в глаза обьектом в этом парке является сам замок фон Глена. Прямо напротив замка можно увидеть развалины “пальмового домика”, этот зимний сад барона на сегодняшний день к сожалению находится в очень жалком виде.


Здесь же неподалёку между высоких ёлок стоит смотрящая вдаль гигантская скульптура так называемая “Гленовский чёрт”. Огромная скульптура, изначально была выдумана автором в качестве эстонского этнографического персонажа Калевипоега, однако сам народ единодушно прозвал этого рогатого великана чёртом. Непропорционально большая голова с рогами и длинной бородой стала причиной того, что гости неизменно называли его «чертом», а драконов – крокодилами. Однако как добропорядочный и аккуратный немец Глен тут же поставил очередную табличку, написав на ней «Калевипоэг — имя мое, а чертом меня прозвало дурачье». Эта табличка обновлена, и в наши дни на эстонском языке можно прочитать это изречение у ног  фигуры богатыря. Надо сказать, что скульптура, которую мы сегодня видим полностью реконструирована.
  



Неподалёку от “чёрта” бросается в глаза другой каменный великан. По замыслу барона это должен был быть дракон, но в народе её прозвали “Крокодил”. В ходе строительных работ по возведению скульптуры, в которых сам барон фон Глен выступал как руководитель, так и активный участник, не получалась голова дракона. В конце концов она просто отвалилась, а теперь превратилась в груду камней, лежащую рядом. 




Парк Глена несомненно приятное место для воскресных прогулок, свежий воздух, красивый ухоженный сосновый лес, просторный вид на район Мустамяе, внизу под обрывом тропинки в тени…

teisipäev, 23. oktoober 2012

KESKAEGSE    MAJA    LUGU

Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms.
Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes  kodukolle, köök, töökoda ja peremehe tuba, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. 

Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid üht voodit. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud.

Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi.

kolmapäev, 10. oktoober 2012

kolmapäev, 3. oktoober 2012

KIEK  IN  DE  KÖK
Homme rühm "Rodnitsok" külastab linnamuuseumi "Kiek in de Kök". Seal toimub muuseumitund "Mitu torni on linnamüüris".

Kiek in de Kцk
Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn.  Torni kõrgus on umbes 38 meetrit. 


Selle nimi tähendab alamsaksa keeles "vaata kööki". Legendi järgi sai torn nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus, said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid. Teine legend jutustab, et kui Tallinna toodi esmakordselt kohvioad, kohvi joomine oli lubatud ainult aadlikele. Valvurid, kes olid selle torni tipus valves, jälgisid tavalisi inimesi. Sest tavalised inimesed - kaupmehed ja käsitöölised - ei saanud kohvi juua.



teisipäev, 2. oktoober 2012

Linda on röövitud


Ühel päeval läksid Kalevi pojad jahile ja Linda jäi üksi koju. Samal ajal tungis Tuuslar Kalevi talusse ja röövis lese: haaras Linda kaenlasse ja kihutas naise palvetest ja hädakisast hoolimata mere poole, kus tal seisis paat röövsaaki ootamas. Jumal Uku võttis naise härdaid palveid kuulda: kärgatas pikne, Tuuslar kaotas teadvuse ja Linda muudeti kivisambaks.






TOOMPEA






Siis heitis vana Kalev voodisse ega tõusnud sealt enam, ja Linda jäi peagi leseks.


Leinav naine kandis põlle sees mehe kalmule suure kivihunniku, et järeltulevad põlved esimest kuningat ei unustaks. Mägi sai vägeva mehe vääriline ja mälestusmärk Kalevile kohane - vana kuninga viimset puhkepaika kutsutakse Toompeaks.

Viimane kivi oli aga lapseootel lese jaõks liiga raske. Linda pillas selle maha ja nuttis kivil istudes veel kaua ja kibedasti. Tema pisaratest tekkis Ülemiste järv.




FOTOD: Kas Vana Toomas oli pealinna esigei?

VANA TOOMAS                                      

Kaua aega tagasi elas Tallinna rannas vaene lesknaine Kala - Mai oma poja Toomaga. Mai müüs linnarahvale kala ja asus juba varahommikul linna poole teele. Kui päike tõusis, avati linnaväravad ja tõstesillad lasti alla. Linnavahid tundsid Kala - Maiet ja tema poega hästi ning seniks, kuni Mai kala müüs, jättis ta Tooma sõjasulaste hooleks vahitorni.

Toomal oli seal alati väga lõbus. Ta vaatas vahimeeste relvi, aga ei suutnud veel ei oda maast kergitada ega ammust noolt lasta. "Teeme sulle niisuguse ammu ja oda, mis väikemehele sobivad!" ütlesid sõjasulased. Nii nad tegid.

Toomas sai kuusteist aastat vanaks ja käis juba ise linnas kala müümas. Tänuks kalade eest õpetas üks vana munk Tooma lugema ja arvutama. Ka ammulaskmist ei olnud Toomas unustanud ja harjutas sageli linnamüüri juures sõjasulaste seltsis. Mehed õpetasid talle, kuidas end odalöökide eest kaitsta ja kuidas mõõgaga raiuda.

Sel ajal peeti igal kevadel Tallinnas "papagoilaskmise pidu". Roosiaeda pika varda otsa kinnitati puust lind, mida papagoiks kutsuti. See, kes linnu varda otsast alla lasi, valiti aastaks küttide kuningaks. Toomas ootas Roosiaias küttide piduliku rongkäigu tulekut. Varem oli juhtunud, et enne küttide tulekut mõni ammamees papagoid alla lasta püüdis, kuid see polnud veel kunagi kellelgi õnnestunud.

Hoolimata sellest, et ümberseisjad Toomast alles poisikeseks pidasid, õnnestus tal ometi lind alla lasta. Igal inimesel Tallinna ümbruses oli nüüd Tooma nimi suus ja sõjasulaste pealik küsis, kas Toomas ei tahaks ka sõjasulaseks hakata. Poiss oli rõõmuga nõus. Toomas oli nii vapper ja kohusetundlik linnavaht, et pärast tema surma hakati sõjasulase kuju Raekoja tornis tema järgi Vanaks Toomaks kutsuma.